Kuidas me rikume oma suhted
Kuidas võib minna nii, et me rikume oma suhted?
Millised on meie võimalused juhtida oma elu selliselt, et võiksime tõepoolest liikuda seatud eesmärkide suunas ja mitte avastada end saagimas oksa, millel istume. Et oskaksime leida jõudu ja energiat selleks liikumiseks ning ei kulutaks mõttetult ressursse, mille toel võiksime teha tõelisi edusamme? Kõigepealt tuleks püüda aru saada, mis meiega toimub.
Vahel satuvad inimesed eksitavasse olukorda oma lähisuhetega seoses ja hakkavad töötama iseenda vastu, eriti juhtudel, kui mingid keerulised probleemid psüühilist pinget pikema aja jooksul üleval hoiavad.
Normaalsed terve psüühikaga inimesed vajavad teadmist, et neist hoolitakse, et neid peetakse kalliks ja hinnatakse. Kui kogetakse märke sellise hoolimise nõrgenemisest (võib-olla arvatavast nõrgenemisest), võidakse reageerida süüdistamisega või lähedasest inimesest eemaldumisega, selle asemel, et selgitada, mis ja miks toimub või teha midagi omalt poolt hoolimise kasvatamise suunas.
Ettevõtja Raul oli kinnisevõitu mees, kes hakkas oma töiste tegemistega järjest rohkem jänni jääma , ta ei usaldanud paljusid ettevõtte asju delegeerida teistele, kes oleksid võinud tema koormust oluliselt vähendada. Üks varasem kompanjon oli teda petnud ja ta ei saanud lahti kahtlusest, et see võib korduda. Raul võttis sageli lisa öötundidest, pinge oli nagunii kasvanud nii suureks, et ta ei saanud eriti magada. Vahel istus õhtuti töö juures, vahel otsis midagi arvutist kodus poolte öödeni. Elukaaslane oli algul rahulik ja tundis mehele kaasa, poputas ja tegi veel õhtul hiljagi midagi maitsvat, et mehele heameelt valmistada, siis aga muutus ärevaks, sest talle hakkas tunduma, et mehele ei lähe üldse korda, mida pere teeb või kuidas lastel läheb.
Raul vihastas tihti ja heitis naisele ette, et too pigem segab teda ja naise küsimustele vastamine tundus nii keeruline, sest naine ei saaks nagunii paljudest asjadest aru ja see oleks täielik aja raiskamine, niigi tundis mees end ummikus olevat. Tundus, et miski ei aita närvipingest lahti saada. Samas ei olnud ta võimeline eriti tööle keskenduma, sest unedefitsiit hakkas järjest enam tunda andma. Kõigele lisaks avastas Raul peagi, et ei soovi seksuaalset lähedust naisega ja tundus kindlam hakata naist eemale peletama tõredusega. Häbi oleks olnud tunnistada, et midagi tõsist on lahti, kui ise pole veel nelikümmendki. No ja ega naine ei olnud ka enam nii ilus kui kuus aastat tagasi, kui koos elama hakati. Tahtis veel seda teist last kah. Kui ta ka töötaks, siis oleks kindlam rahalises mõttes. Jah, paistab, et naine on maha käinud.... Ega ta ei saa minu asjadest aru ka. Järjest enam hakkas Raul mõtlema Laurast, keda vaadates oli ikka mõnusat erutust tundnud. See naine, kuigi tööasjades algul üsna saamatu, tundus järjest lähedasemana. Tema õpetamisega tuli küll vaeva näha, aga ta võttis ikka õppust ja ta kuulas hea meelega, kui Raul oma haigest lapsest rääkis ja naisest, kes tundus järjest kaugemaks jäävat. Tõepoolest, Laura on nii noor, aga oskab head nõu anda. Ega Raul oleks ise osanud ka selle imeravitseja juurde pöörduda. Pärast seda käiku tundis Raul tõelist vabanemist.Talle tundus, et ta sai just sellist nõu, mida vajas. Ja nüüd ei tundu tööasjad ka enam nii tähtsad, pereasjadest rääkimata..
Sageli juhtub, et inimesed mattuvad sedavõrd oma probleemide alla, et kaotavad selge arusaamise tegelikkusest ja sellest, mis neile tõeliselt oluline. Nii võidakse põgeneda vastutuse eest ja petta ennast alkoholi liigtarvitamise või suvaliste uute suhete loomise läbi.
Paljud kriitilises seisus suhtelood, mis psühhoterapeudini jõuavad, saavad positiivse lahenduse hoolimata kõigist neist omavahel põimunud äraspidisustest, kui asjaosalised tahavad hakata uurima, mis nendega tegelikult on juhtunud ja tuletavad meelde, mis on olnud nende elu prioriteedid.Nagu tööasjus, kehtib ka peresuhetes reegel – probleemidega paremaks toimetulekuks on vaja hankida asjakohast infot ja teha koostööd. Paljudele inimestele on suureks kergenduseks olnud, kui nad saavad teada, et pere- ja paarisuhetes on paratamatult teatud probleemid ja keerulised etapid ning et kriisid, mis nende paarisuhet on tabanud, ei tulene mitte sellest, et nad omavahel ei sobi või on üldse kooseluks kõlbmatud.
Sageli on partnerite kooselus halb rutiin ja üksteisest eemaldumine tingitud asjaolust, et vähemasti üks partneritest ei leia endas tugevust tegeleda erimeelsustega, ei oska lahendada konflikte, kardab neid ja üritab säilitada rahu, mis aja jooksul paratamatult viib lahendamata teemade kuhjumiseni, sisemise rahulolematuseni, vimmani ning plahvatusohu vältimiseks on kindlam üksteisest eemale hoida.
Järgmise suhte otsimine tuleb sel juhul nagu iseenesest, sest raske on ilma armastuseta elada. Samas ei lõpetata senist suhet. Mõeldakse välja, et partner on olnud ebaõiglane ja seega on kõrvalsuhete loomine täiesti õigustatud. Enamasti on siin tegemist üksteisest välja kasvavate enesepettuste ja õnnetute vigadega.
Partnerite vahetamine ja kõrvalsuhete harrastamine võib olla märk psüühikahäirest. Selliselt toimivatele inimestele tundub ekslikult, et keegi teine ja tema olemasolu lahendavad probleemid, millega tuleks hoopis endal ja teisiti tegelda. Kui endast lugupidav inimene loob püsisuhte, siis ta käitub suhtega ja partneriga lugupidavalt. Ta justkui teeb endaga lepingu, et hoiab seda suhet ja käitub sellega ausalt. Kui tekib märkimsväärseid probleeme, siis nendele otsitakse lahendused ja räägitakse partneriga ausalt ja selgelt, kui tundub, et koos ei saa edasi minna. Vahel on siis suuresti abi headest raamatutest või paarisuhte terapeudist, kelle abil võib selgeks saada, millised lahendused paari puhul võiksid kõne alla tulla, mida oleks vaja juurde õppida, et partnerid võiksid koos elades end õnnelikumana tunda. Võib-olla selgub, et kooselu ressursid on liiga kesised ja koos edasielamine võiks kujuneda vähemasti ühele partneritest liiga raskeks.
Kui püsisuhtes elav inimene hakkab salaja kõrvalt teisi suhteid pidama, siis see on endaga sõlmitud kokkuleppe rikkumine, oma sisemise väärikuse alandamine. Üks metafoorses mõtlemises tugev inimene võrdles sellist toimimist oma kaevu sülitamisega. Kaevu, millest siiski edasi head puhast vett tahetakse. Ja imestatakse, kui seda sealt võtta ei ole. Usalduse taastumisel on kahjuks märkimisväärsed piirid. Usaldamist ei saa nõuda ega forsseerida, kui see on kaotsi läinud. Lähedust saab luua ja taastada vaid siiruse ja aususe abil. Sageli on sügava suhtekriisi läbi teinud inimesed esimest korda elus tõelist hingelist lähedust tundnud tänu raskete asjade selgeksrääkimisele.
Mis siis aitaks, et mitte teha üht viga teise järel ja mitte kaotada oma peret. Märkimisväärne osa peresid saab otsa ehk lakkab perena funktsioneerimast seetõttu, et inimesed ei ole aru saanud, mida nad teevad või milleni see, mida nad parasjagu teevad, viib.
Rauli loo põhjal võiks konkreetselt välja tuua järgmised tervemad/kasulikumad toimimisviisid. Varasemad negatiivsed kogemused (nagu Rauli pettumine kompanjonis) tuleb läbi töötada nii, et see aitaks vabaneda väärkujutlustest ja hirmudest täna toimuvaga seoses.
Paljud ebaterved reaktsioonid paarisuhtes tulenevad haigetsaamistest oma päritolu-peres, kahjuks sageli vanemate suutmatusest oma suhtega tervelt ümber käia.
Lugematu arv inimesi on kinnitanud, et nad on kavatsenud oma elu ja peret hoida ja mitte teha oma lastele sellist valu nagu nende vanemad neile tegid üksteist rünnates või ahistades. Paljud neist ei ole seda lubadust pidanud. Praeguseks on perepsühholoogia arenenud sellisel tasemele, et inimesed ei pea tirazheerima oma eellaste praaki.
Kui tööl tekivad liiga keerulised olukorrad, tuleb otsida abi supervisioonist – pöörduda töönõustaja poole, kellega koos saab leida konstruktiivsemaid lahendusi. Läbipõlemise märkide korral tuleb oma töö ümber korraldada ja otsida võimalusi puhkamiseks.Võib-olla on sel juhul kõige mõistlikum ette võtta depressiooniravi kuur (mitte ilmtingimata medikamentoosne).
Mis kõige olulisem perega seoses: oma lähedast inimest tuleb usaldada ja mitte mõelda teda vaenlaseks ja kõigi hädade allikaks. Inimene, kes mind aastaid tunneb, mõistab mind kindlasti paremini kui uued tuttavad või võõrad inimesed, kes illusoorselt võivad näida hingesugulastena. Oma inimene saab mind tegelikult armastada, sest ta tunneb mind ja hoolib minust.
Paljude ummikusse sattunud inimeste jaoks on olnud vabastav teadasaamine, et üksteist armastavad inimesed ei pea konflikte vältima, ja et keerulisi olukordi saab õppida lahendama selliselt, et armastus alles jääks ja kasvaks usk oma suhte ja partneri väärtusesse. Palju kasu on inimestel olnud konfliktidega toimetuleku tehnikatest ja oskusest pingetega hakkama saada, kui probleemide arutamise korral pinged üle pea kokku löövad. Suur osa paarisuhte parandamisel õpitust on kergesti ülekantav töösuhetesse.
Vahel on mõistlik revideerida oma elus toimuvat ja vaadata järele, millises korras on meie isiklikud tugisüsteemid, kas oleme osanud luua piisavalt head toetavat rutiini ja seda elus hoida? Mida keerulisematesse olukordadesse satume tööelus, seda enam vajame kindlaid ja usaldusväärseid lähedasi suhteid. Kriisipsühholoog uurib psüühilise trauma üleelanud inimeselt, mis ja kes tal on alles, kui ootamatud äkilised sündmused on mingi osa elust totaalselt jalgadelt pea peale pööranud.
Teinekord märkavad inimesed hämmastusega, et on oma elu ahendanud ühele kitsale valdkonnale. Võib juhtuda, et seda ei märgata enne, kui selle valdkonnaga seoses on toimunud mingi märkimisväärne kollaps Näiteks naised, kes on elanud ainult mehe ja pere jaoks, võivad täiesti kaotada pea, kui paarisuhe kipub käest libisema. Sel juhul tundub enamasti, et ühtegi head lahendust ei ole ega saagi tulema. Ma ei taha siinkohal soovitada, et kasulik oleks potentsiaalsete elukaaslaste varumeeste-pink pikk hoida.
Headeks tugisüsteemideks on kindlasti sõpruskonnale lisaks mingid tegevused, mis pakuvad rõõmu ja meelelahutust ning arenemisvõimalusi. Vaatame aeg-ajalt üle, mis on kõige tähtsam meie elus ja kas kõik ülejäänu, mis meie ellu kuulub, toetab selle tähtsaima hoidmist, või pigem pärsib.
Mõned inimesed kaebavad, et neil on võimatu ühendada tööd, hobisid ja pereelu. Mingis elufaasis võib see tõesti olla veidi keeruline, eriti juhul, kui kipume mõnes valdkonnas mitte piiri pidama. Ja kindlasti on asju, mida ei anna kuidagi ühendada.
Tark inimene õpib ära, mismoodi saab oma elus ette tulevaid vastuolusid vähendada. Nii tekib ka vähem pingeid ja jääb jälle rohkem energiat kõige olulisemale