Supervisioon
Supervisiooni ainest ja vormidest
Supervisiooni* all mõistame eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele, aga ka pool- või paraprofessionaalidele, s.h. vabatahtlikele töötajatele pakutavat tööga seotud nõustamist, mille eesmärkideks on
mida soodustab süstemaatilises nõustamisprotsessis toimuv töötegevuse teadvustamine ning analüüs.
Supervisiooni lõppeesmärgiks on tulemuslikum töö klientidega ning lõppkokkuvõttes, sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemis eriti, kliendi või patsiendi parem toimetulek elu ja iseendaga.
Regulaarselt supervisiooni saanud ja kasutama õppinud töötajad rõhutavad supervisiooni tähtsust läbipõlemiskindluse tõstmisel ja lahendusstrateegiate täiustamisel, mis kujutab endast lisaväärtust ka isikliku elu ja tööväliste suhete kvaliteedi aspektist.
Supervisioon võib toimuda mitmesugustes vormides ning superviisor võib töötada erineva materjaliga.
Individuaalse vormi puhul osalevad supervisiooniprotsessis vaid töötaja ja superviisor. Teemadeks on tavaliselt konkreetse kliendi juhtum, töötaja ja kliendi suhe, töötaja elamused ja emotsioonid seoses tööga (s.h. suhted kolleegide ja juhtide või alluvatega) jpm.
Grupisupervisiooni all mõistame sama eriala töötajatest moodustatud grupis superviisori juhtimisel toimuvat tööd
1)konkreetsete juhtumitega seotud materjaliga – nimetatakse ka juhtumi superviseerimiseks grupis; 2) töös üleskerkivate mistahes probleemidega,s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt.
Grupivormis toimub ka meeskonnatöö superviseerimine, kusjuures siin keskendutakse peamiselt tööelus koostegutseva meeskonna funktsioneerimisele.
Organisatsiooni supervisioonis, kus töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega, toimub töö mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.
Enamasti on otstarbekohane ühendada supervisioon ja coaching. Selles kompleksses protsessis pööratakse märkimisväärselt tähelepanu nii tööalase tegevuse peegeldusele ja analüüsile, uute oskuste (s.h. suhtlemisoskuste) kujundamisele, vajadusel uute, otstarbekamate hoiakute arendamisele jpm.
* Terminit "supervisioon" on kasutatud kirjanduses ka tööjuhendamise ning konkreetsete töömeetodite praktikas õpetamise ning kontrolli ja hindamise tähenduses.
www.supervisioon.ee
Supervisiooni* all mõistame eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele, aga ka pool- või paraprofessionaalidele, s.h. vabatahtlikele töötajatele pakutavat tööga seotud nõustamist, mille eesmärkideks on
- tööressursi taastamine,
- üldine professionaalne areng,
- muuhulgas tööks vajalike omaduste arendamine ning suhtlemisalase kompetentsuse tõstmine,
mida soodustab süstemaatilises nõustamisprotsessis toimuv töötegevuse teadvustamine ning analüüs.
Supervisiooni lõppeesmärgiks on tulemuslikum töö klientidega ning lõppkokkuvõttes, sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemis eriti, kliendi või patsiendi parem toimetulek elu ja iseendaga.
Regulaarselt supervisiooni saanud ja kasutama õppinud töötajad rõhutavad supervisiooni tähtsust läbipõlemiskindluse tõstmisel ja lahendusstrateegiate täiustamisel, mis kujutab endast lisaväärtust ka isikliku elu ja tööväliste suhete kvaliteedi aspektist.
Supervisioon võib toimuda mitmesugustes vormides ning superviisor võib töötada erineva materjaliga.
Individuaalse vormi puhul osalevad supervisiooniprotsessis vaid töötaja ja superviisor. Teemadeks on tavaliselt konkreetse kliendi juhtum, töötaja ja kliendi suhe, töötaja elamused ja emotsioonid seoses tööga (s.h. suhted kolleegide ja juhtide või alluvatega) jpm.
Grupisupervisiooni all mõistame sama eriala töötajatest moodustatud grupis superviisori juhtimisel toimuvat tööd
1)konkreetsete juhtumitega seotud materjaliga – nimetatakse ka juhtumi superviseerimiseks grupis; 2) töös üleskerkivate mistahes probleemidega,s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt.
Grupivormis toimub ka meeskonnatöö superviseerimine, kusjuures siin keskendutakse peamiselt tööelus koostegutseva meeskonna funktsioneerimisele.
Organisatsiooni supervisioonis, kus töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega, toimub töö mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.
Enamasti on otstarbekohane ühendada supervisioon ja coaching. Selles kompleksses protsessis pööratakse märkimisväärselt tähelepanu nii tööalase tegevuse peegeldusele ja analüüsile, uute oskuste (s.h. suhtlemisoskuste) kujundamisele, vajadusel uute, otstarbekamate hoiakute arendamisele jpm.
* Terminit "supervisioon" on kasutatud kirjanduses ka tööjuhendamise ning konkreetsete töömeetodite praktikas õpetamise ning kontrolli ja hindamise tähenduses.
www.supervisioon.ee
