Supervisioon
Supervisiooni ainest ja vormidest
Siin pean silmas valdkondade ülest professionaalset supervisiooni
Supervisiooni* all mõistame eelkõige inimestega töötavatele spetsialistidele, aga ka vabatahtlikele töötajatele pakutavat tööga seotud nõustamist, mille eesmärkideks on
Töötaja harjub supervisiooni käigus "pidama iseendaga toetavaid arenguvestlusi" ning tunneb end seeläbi teadlikuma ja kindlamana oma töörollides.
Supervisiooni lõppeesmärgiks on tõhusam töö üldse, tulemuslikum töö klientidega/patsientidega ning lõppkokkuvõttes, sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemis eriti, kliendi või patsiendi parem toimetulek elu ja iseendaga.
Regulaarselt supervisiooni saanud ja kasutama õppinud töötajad rõhutavad supervisiooni tähtsust läbipõlemiskindluse tõstmisel ja lahendusstrateegiate täiustamisel, mis kujutab endast lisaväärtust ka isikliku elu ja tööväliste suhete kvaliteedi aspektist.
Paljud supervisiooni kasutanud inimesed on leidnud, et on hakanud tänu supervisioonis kogetule/õpitule oma suhteid ja suhtlemispartnereid paremini mõistma.
Supervisioon saab toimuda mitmesugustes vormides ning superviisor võib töötada erineva materjaliga.
Individuaalse vormi puhul seisneb supervisiooniprotsess vaid ühe töötaja ja superviisori koostöös, dialoogis . Teemadeks on tavaliselt konkreetse kliendi juhtum, töötaja ja kliendi suhe, töötaja elamused ja emotsioonid seoses tööga (s.h. suhted kolleegide ja juhtide või alluvatega) jpm.
Grupisupervisiooni all mõistame sama eriala töötajatest moodustatud grupis superviisori juhtimisel toimuvat tööd
1)konkreetsete juhtumitega seotud materjaliga – nimetatakse ka juhtumi superviseerimiseks grupis;
2) töös üleskerkivate mistahes probleemidega, s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt.
Grupivormis toimub ka meeskonnatöö superviseerimine, kusjuures siin keskendutakse peamiselt tööelus koos tegutseva meeskonna (üksteisest tööelus sõltuvate inimeste) funktsioneerimisele - koostööle laiemalt, kommunikatsioonile, eesmärkide seadmisele, vajadusel eesmärkide korrigeerimisele jms.
Organisatsiooni supervisioonis, kus töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega, toimub töö mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.
Enamasti on otstarbekohane ühendada supervisioon ja coaching. Selles kompleksses protsessis pööratakse tähelepanu nii
- tööalase tegevuse peegeldusele ja analüüsile,
- uute oskuste (s.h. suhtlemisoskuste) ja käitumisviiside kujundamisele,
- vajadusel uute, otstarbekamate hoiakute arendamisele jpm.
* Terminit "supervisioon" on kasutatud kirjanduses ka tööjuhendamise ning konkreetsete töömeetodite praktikas õpetamise ning kontrolli ja hindamise tähenduses.
vt www.supervisioon.ee
Siin pean silmas valdkondade ülest professionaalset supervisiooni
Supervisiooni* all mõistame eelkõige inimestega töötavatele spetsialistidele, aga ka vabatahtlikele töötajatele pakutavat tööga seotud nõustamist, mille eesmärkideks on
- tööressursi taastamine,
- üldine professionaalne areng,
- muuhulgas tööks vajalike omaduste arendamine ning suhtlemisalase kompetentsuse tõstmine,
Töötaja harjub supervisiooni käigus "pidama iseendaga toetavaid arenguvestlusi" ning tunneb end seeläbi teadlikuma ja kindlamana oma töörollides.
Supervisiooni lõppeesmärgiks on tõhusam töö üldse, tulemuslikum töö klientidega/patsientidega ning lõppkokkuvõttes, sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemis eriti, kliendi või patsiendi parem toimetulek elu ja iseendaga.
Regulaarselt supervisiooni saanud ja kasutama õppinud töötajad rõhutavad supervisiooni tähtsust läbipõlemiskindluse tõstmisel ja lahendusstrateegiate täiustamisel, mis kujutab endast lisaväärtust ka isikliku elu ja tööväliste suhete kvaliteedi aspektist.
Paljud supervisiooni kasutanud inimesed on leidnud, et on hakanud tänu supervisioonis kogetule/õpitule oma suhteid ja suhtlemispartnereid paremini mõistma.
Supervisioon saab toimuda mitmesugustes vormides ning superviisor võib töötada erineva materjaliga.
Individuaalse vormi puhul seisneb supervisiooniprotsess vaid ühe töötaja ja superviisori koostöös, dialoogis . Teemadeks on tavaliselt konkreetse kliendi juhtum, töötaja ja kliendi suhe, töötaja elamused ja emotsioonid seoses tööga (s.h. suhted kolleegide ja juhtide või alluvatega) jpm.
Grupisupervisiooni all mõistame sama eriala töötajatest moodustatud grupis superviisori juhtimisel toimuvat tööd
1)konkreetsete juhtumitega seotud materjaliga – nimetatakse ka juhtumi superviseerimiseks grupis;
2) töös üleskerkivate mistahes probleemidega, s.h. töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt.
Grupivormis toimub ka meeskonnatöö superviseerimine, kusjuures siin keskendutakse peamiselt tööelus koos tegutseva meeskonna (üksteisest tööelus sõltuvate inimeste) funktsioneerimisele - koostööle laiemalt, kommunikatsioonile, eesmärkide seadmisele, vajadusel eesmärkide korrigeerimisele jms.
Organisatsiooni supervisioonis, kus töötatakse eelkõige organisatsiooni eesmärkide, nende saavutamise teede, vajalike muudatuste ja nende läbiviimise strateegiatega, toimub töö mitmel tasandil, individuaal- ja grupivormis, vajadusel ka dokumenteeritud materjalidega.
Enamasti on otstarbekohane ühendada supervisioon ja coaching. Selles kompleksses protsessis pööratakse tähelepanu nii
- tööalase tegevuse peegeldusele ja analüüsile,
- uute oskuste (s.h. suhtlemisoskuste) ja käitumisviiside kujundamisele,
- vajadusel uute, otstarbekamate hoiakute arendamisele jpm.
* Terminit "supervisioon" on kasutatud kirjanduses ka tööjuhendamise ning konkreetsete töömeetodite praktikas õpetamise ning kontrolli ja hindamise tähenduses.
vt www.supervisioon.ee
